{"id":355,"date":"2015-02-21T14:45:39","date_gmt":"2015-02-21T12:45:39","guid":{"rendered":"http:\/\/inglitiib.eu\/inglitiib\/?page_id=355"},"modified":"2015-04-22T21:25:11","modified_gmt":"2015-04-22T19:25:11","slug":"soovitusi-kohanemiseks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/inglitiib.eu\/inglitiib\/soovitusi-kohanemiseks\/","title":{"rendered":"Abiks lapsevanemale"},"content":{"rendered":"

6 olulist isikuomadust<\/span><\/strong><\/p>\n

Hea \u00f5petaja ja kool on lapse jaoks oluline, kuid veel rohkem on t\u00e4htis see, mida \u00f5pilased endaga kodust kaasa v\u00f5tavad. Kui k\u00fcsida, mis aitab lapsel koolis h\u00e4sti hakkama saada, siis on tavap\u00e4raselt vastuseks n\u00e4iteks k\u00f5rge IQ-tase, suurep\u00e4rane kool, h\u00e4sti l\u00e4bi viidud tunnid, head \u00f5petajad, loov \u00f5ppekava ning k\u00f5rged ootused. Kuigi need asjaolud v\u00f5ivad \u00f5ppimisele kaasa aidata, peitub tegelik hea \u00f5ppimisv\u00f5ime saladus mujal \u2013 lapses endas.<\/strong><\/p>\n

Hea suhtumise ja meelelaadiga lapsed puhkevad \u00f5itsele isegi keskp\u00e4rase mainega koolis ning need, kelle suhtumine on \u00f5ppimist piirav, ei suuda ka parimatest \u00f5ppimistingimustest ja v\u00f5imalustest kasu saada. Lugematu hulk uuringuid on n\u00e4idanud, et laste \u00f5pitulemused paranevad, kui neid julgustatakse v\u00e4lja arendama head suhtumist endasse ja oma \u00f5piv\u00f5imesse.
\n\u00d5petajaid suunatakse pidevalt t\u00e4ienduskoolitustele ja paremal juhul arutavad nad ka seda, kuidas aidata \u00f5pilastel enda sisemist \u201cmina\u201c kasvatada. Kuid lapsevanemad j\u00e4etakse sellest ringist v\u00e4lja ning sageli ei m\u00f5ista nad, et hea hariduse andmine oma lastele t\u00e4hendab palju enamat kui linna parimas koolis koha kindlustamine. Koolid ja \u00f5petajad saavad aidata lastel \u00f5ppida ainult siis, kui nende vanemad on loonud kodus vundamendi, mis julgustab \u00f5pilasi uute v\u00e4ljakutsetega silmitsi seisma.<\/p>\n

Kuus omadust, mis toetavad \u00f5ppimisv\u00f5imet<\/strong><\/p>\n

On mitmeid omadusi, mis aitavad lastel paremini \u00f5ppida. Siin on kuus v\u00f5tmeomadust, mida vanemad saavad lastes arendada, et toetada nende \u00f5ppimisv\u00f5imet nii koolis kui ka elus \u00fcldse.<\/p>\n

1. Elur\u00f5\u00f5m<\/strong>
\nV\u00f5ime armastada ja hinnata elu v\u00f5ib k\u00f5lada absurdsena eksamite ja hinnete keerulises maailmas, kuid armastus ja turvalisus toidavad mitmeid omadusi, mida head \u00f5ppijad vajavad. Sealhulgas v\u00f5ime olla avatud ja vastuv\u00f5tlik, k\u00f5igeks valmisolek ning teistega \u00fchenduses olemise tunne.
\nT\u00e4nulikkusel p\u00f5hineva suhtumise arendamine t\u00e4hendab seda, et lapsed \u00f5pivad nautima \u00f5ppimise protsessi, imetlema loodust, hindama head lugu, tundma ennast h\u00e4sti oma saavutuste osas ning nautima s\u00f5prade seltskonda klassiruumis. See k\u00f5ik toidab enesekindlust, vaimustust, uudishimu ja aitab neid omadusi ka \u00f5ppimisel rakendada.<\/p>\n

2. Optimism<\/strong>
\nEdukaks \u00f5ppimiseks on optimism v\u00e4ga vajalik. Ps\u00fchholoogiaprofessor Martin Seligman on seda p\u00f5hjalikult uurinud ning leidnud, et optimism aitab lastel m\u00f5elda paindlikumalt ja realistlikumalt, olla loovam ning hoida eemal depressiooni ja \u00e4revust.<\/p>\n

Optimistlikult meelestatud lapsed on valmis proovima. Nad m\u00f5istavad, et \u00f5ppimises on vahel tagasil\u00f6\u00f6ke ning nad suudavad neist \u00fcle olla. Sellised lapsed r\u00e4\u00e4givad iseendaga teisiti ning ei v\u00f5ta enda tehtud vigu katastroofidena (\u201cMa sain matemaatikas kahe, see on h\u00e4ving, ma ei saa kunagi sellega hakkama!\u201c). Selle asemel n\u00e4evad nad laiemat ja positiivsemat pilti ning m\u00f5istavad, et tehes rohkem endaga t\u00f6\u00f6d, on nad v\u00f5imelised raskustega toime tulema.<\/p>\n

3. Enesedistsipliin<\/strong>
\nOn mitmeid uurimusi, mis n\u00e4itavad, et laste v\u00f5ime enda impulsse kontrollida aitab tagada ka parema tervise, k\u00fclluse ja parema vaimse tervise hilisemas elus. Koolis ja igasuguses \u00f5ppimises on enesedistsipliin peamine.
\nHead \u00f5ppijad peavad kuulama, infot koguma ja m\u00f5tlema. Nad peavad j\u00e4tkama ka siis, kui \u00fclesanne on keeruline, haldama oma aega ja hoidma t\u00e4helepanu. Lapsed, kes h\u00fcplevad ringi, karjudes esimesi vastuseid, mis neile p\u00e4he torkavad, ei saa t\u00f5husateks \u00f5ppijateks. Samas ei saa selleks ka r\u00f5\u00f5mutu liiga tugeva kontrolli all laps. Tasakaal loeb. K\u00f5ik lapsed peavad v\u00e4lja arendama toimiva sisemise kontrollimehhanismi.<\/p>\n

4. Ausus<\/strong>
\nAusus on t\u00f5husa \u00f5ppimise jaoks vajalik, kuna see on vastand iseenda v\u00f5i \u00f5petajate petmisele, mis hoiab progressi tagasi. Head \u00f5ppijad ei \u00fctle: \u201cMa olen parim loodusteadustes\u201c, vaid tunnistavad endale ausalt, millised osad on neil selged ja mis vajab veel \u00f5ppimist. Ning nad peaksid seda suutma teha varakult. Eelkooliealine laps, kes julgeb k\u00fcsida, mida \u00fcks v\u00f5i teine s\u00f5na jutus t\u00e4hendab, selle asemel, et teeselda, nagu ta seda juba m\u00f5istaks, on juba \u00f5igel teel, et saada heaks \u00f5ppijaks.
\nAusus aitab lastel luua head sidemed \u00f5petajate ja mentoritega. See kasvatab enesekindlust, suurendab \u00fcmberolijate heatahtlikkust ning annab lastele eksimatu kompassi, mille abil enda \u00f5ppimise protsessi juhtida.<\/p>\n

5. Julgus<\/strong>
\nMis tahes uue oskuse \u00f5ppimine t\u00e4hendab tundmatuga silmitsi seismist ning v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tmist. Head \u00f5ppijad on uutest v\u00e4ljakutsetest vahel sama ehmunud kui teised, aga neid eristab see, et nad suudavad hirmust \u00fcle olla ja keskenduda. Nad suudavad uuesti proovida ka siis, kui on korra l\u00e4bi kukkunud. Lapsed vajavad moraalset julgust eemalduda t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtivatest asjadest ja n\u00e4ida \u201cnohikuna\u201c, kui nad tahavad \u00f5ppida. See aitab neil arendada ka julgust j\u00e4\u00e4da iseendale kindlaks teismeliseeas.<\/p>\n

6. Leebus, lahkus<\/strong>
\nHead \u00f5ppijad on iseenda vastu leebed. Nad m\u00f5istavad, et \u00f5ppimine on vahel raske ja k\u00f5ige \u00f5igesti tegemine ei ole alati v\u00f5imalik, kuid sellest hoolimata tuleb endaga lahkelt r\u00e4\u00e4kida ja julgustada edasi minema.
\nLeebe meelelaad t\u00f5mbab ligi ka teisi inimesi ning t\u00f5hustab \u00f5ppimist teiste abi ja toetuse kaudu. See aitab paremini t\u00f6\u00f6tada meeskondades ja gruppides. Leebus toetab head kuulamisoskust ja empaatiat, mis omakorda aitab kaasa s\u00fcgavamale ja komplekssemale \u00f5ppimisele.<\/p>\n

K\u00f5ik need iseloomuomadused aitavad \u00f5ppida ja aitavad ka elada. Need omadused aitavad inimestel \u00fcles ehitada enesekindlust, tulla v\u00e4ljakutsetega paremini toime, teenida rohkem raha, teha rahuldust pakkuvat karj\u00e4\u00e4ri, luua tugevamaid suhteid ja mitte langeda depressiooni ja \u00e4revuse k\u00fc\u00fcsi. Kahjuks n\u00e4itab statistika, et aina enam lapsi kasvavad \u00fcles ilma oskuseta kontrollida oma meeleolusid, suunata enda tegusid, n\u00e4idata v\u00e4lja empaatiat ja enesevalitsust ning samas on pideval t\u00f5usuteel s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired ja enesekahjustamine.<\/p>\n

Meie lapsed vajavad seda, et aitaksime neil v\u00e4lja arendada tugevama ja paindlikuma selgroo ning k\u00f5iki neid omadusi, mis loovad tugeva sisemise tuuma, saavad vanemad aktiivselt soodustada ja julgustada. Nii nagu lihased muutuvad tugevamaks treeninguga, muutuvad ka iseloomujooned julgustamise kaudu tugevamaks. Lapsevanemaks olemine on vastutustundlikkust n\u00f5udev ja teadlik protsess, mille k\u00e4igus peavad vanemad pidevalt ennast harima ja \u00f5ppima, et aidata omakorda lastel \u00f5ppida. \u00d5nneks on palju h\u00e4id koolitusi ja raamatuid, mis lapsevanematele selle \u00fclesande juures abiks olla saavad.<\/p>\n

Allikad ja lisalugemist: The Independent<\/span><\/a>, Gordoni perekool<\/span><\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Soovitusi kohanemisprotsessi rahulikuks kulgemiseks.<\/span><\/p>\n

Lapse kohanemine lasteaias on t\u00e4helepanu keskmes olnud l\u00e4bi aastate nii lapsevanematel perekonnas kui ka lasteaia t\u00f6\u00f6tajatel. S\u00fcndmus, mis on seotud lapse lasteaeda tulekuga on pere jaoks uus, tuues kaasa erinevaid tundeid: r\u00f5\u00f5mu, lootust heale koost\u00f6\u00f6le lasteaia personaliga kui ka muret ja teadmatust.<\/p>\n

K\u00fcsimusi on mitmeid: kuidas lapsele lasteaias meeldib, kuidas lasteaed m\u00f5jutab lapse arengut, kas lapsevanemad tegid \u00f5ige otsuse, kuidas uue olukorraga toime tulla, millised on v\u00f5\u00f5rad inimesed lasteaias, kas neil j\u00e4tkub ikka piisavalt t\u00e4helepanu ja hellust lapse jaoks jpm.<\/p>\n

Milliseks kujuneb lapse argip\u00e4ev lasteaias, selle eest vastutame koos.<\/p>\n

Allj\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcame leida vastuseid et oleksime lapsele targaks ja m\u00f5istvaks kaaslaseks.<\/p>\n

Lasteaaeda tulekuga toimub lapses murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel p\u00e4evakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine – k\u00f5ik need muudatused v\u00f5ivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub m\u00e4ngimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, p\u00f5eb sagedamini, kui varem. K\u00f5ne areng v\u00f5ib aeglustuda, laps tunnetab rohkem t\u00e4iskasvanu h\u00e4\u00e4letooni ja miimikat, kui s\u00f5numi t\u00e4hendust.<\/p>\n

Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil k\u00f5ige t\u00e4htsamad tema l\u00e4hi\u00fcmbrus. Kohanemise edukus s\u00f5ltub lapse ja l\u00e4hi\u00fcmbuse valmisolekust lasteaeda tulekuks. Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskem. Kolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, k\u00f5ne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.<\/p>\n

Teadlased v\u00e4idavad, et laps v\u00f5tab uue t\u00e4iskasvanu omaks l\u00e4bi ema prisma. Kohates tuttavat, naeratab ema, nii teeb ka laps.
\nLapsele olulise t\u00e4htsusega l\u00e4hi\u00fcmbruse pingereas on:<\/p>\n