6 olulist isikuomadust

Hea õpetaja ja kool on lapse jaoks oluline, kuid veel rohkem on tähtis see, mida õpilased endaga kodust kaasa võtavad. Kui küsida, mis aitab lapsel koolis hästi hakkama saada, siis on tavapäraselt vastuseks näiteks kõrge IQ-tase, suurepärane kool, hästi läbi viidud tunnid, head õpetajad, loov õppekava ning kõrged ootused. Kuigi need asjaolud võivad õppimisele kaasa aidata, peitub tegelik hea õppimisvõime saladus mujal – lapses endas.

Hea suhtumise ja meelelaadiga lapsed puhkevad õitsele isegi keskpärase mainega koolis ning need, kelle suhtumine on õppimist piirav, ei suuda ka parimatest õppimistingimustest ja võimalustest kasu saada. Lugematu hulk uuringuid on näidanud, et laste õpitulemused paranevad, kui neid julgustatakse välja arendama head suhtumist endasse ja oma õpivõimesse.
Õpetajaid suunatakse pidevalt täienduskoolitustele ja paremal juhul arutavad nad ka seda, kuidas aidata õpilastel enda sisemist “mina“ kasvatada. Kuid lapsevanemad jäetakse sellest ringist välja ning sageli ei mõista nad, et hea hariduse andmine oma lastele tähendab palju enamat kui linna parimas koolis koha kindlustamine. Koolid ja õpetajad saavad aidata lastel õppida ainult siis, kui nende vanemad on loonud kodus vundamendi, mis julgustab õpilasi uute väljakutsetega silmitsi seisma.

Kuus omadust, mis toetavad õppimisvõimet

On mitmeid omadusi, mis aitavad lastel paremini õppida. Siin on kuus võtmeomadust, mida vanemad saavad lastes arendada, et toetada nende õppimisvõimet nii koolis kui ka elus üldse.

1. Elurõõm
Võime armastada ja hinnata elu võib kõlada absurdsena eksamite ja hinnete keerulises maailmas, kuid armastus ja turvalisus toidavad mitmeid omadusi, mida head õppijad vajavad. Sealhulgas võime olla avatud ja vastuvõtlik, kõigeks valmisolek ning teistega ühenduses olemise tunne.
Tänulikkusel põhineva suhtumise arendamine tähendab seda, et lapsed õpivad nautima õppimise protsessi, imetlema loodust, hindama head lugu, tundma ennast hästi oma saavutuste osas ning nautima sõprade seltskonda klassiruumis. See kõik toidab enesekindlust, vaimustust, uudishimu ja aitab neid omadusi ka õppimisel rakendada.

2. Optimism
Edukaks õppimiseks on optimism väga vajalik. Psühholoogiaprofessor Martin Seligman on seda põhjalikult uurinud ning leidnud, et optimism aitab lastel mõelda paindlikumalt ja realistlikumalt, olla loovam ning hoida eemal depressiooni ja ärevust.

Optimistlikult meelestatud lapsed on valmis proovima. Nad mõistavad, et õppimises on vahel tagasilööke ning nad suudavad neist üle olla. Sellised lapsed räägivad iseendaga teisiti ning ei võta enda tehtud vigu katastroofidena (“Ma sain matemaatikas kahe, see on häving, ma ei saa kunagi sellega hakkama!“). Selle asemel näevad nad laiemat ja positiivsemat pilti ning mõistavad, et tehes rohkem endaga tööd, on nad võimelised raskustega toime tulema.

3. Enesedistsipliin
On mitmeid uurimusi, mis näitavad, et laste võime enda impulsse kontrollida aitab tagada ka parema tervise, külluse ja parema vaimse tervise hilisemas elus. Koolis ja igasuguses õppimises on enesedistsipliin peamine.
Head õppijad peavad kuulama, infot koguma ja mõtlema. Nad peavad jätkama ka siis, kui ülesanne on keeruline, haldama oma aega ja hoidma tähelepanu. Lapsed, kes hüplevad ringi, karjudes esimesi vastuseid, mis neile pähe torkavad, ei saa tõhusateks õppijateks. Samas ei saa selleks ka rõõmutu liiga tugeva kontrolli all laps. Tasakaal loeb. Kõik lapsed peavad välja arendama toimiva sisemise kontrollimehhanismi.

4. Ausus
Ausus on tõhusa õppimise jaoks vajalik, kuna see on vastand iseenda või õpetajate petmisele, mis hoiab progressi tagasi. Head õppijad ei ütle: “Ma olen parim loodusteadustes“, vaid tunnistavad endale ausalt, millised osad on neil selged ja mis vajab veel õppimist. Ning nad peaksid seda suutma teha varakult. Eelkooliealine laps, kes julgeb küsida, mida üks või teine sõna jutus tähendab, selle asemel, et teeselda, nagu ta seda juba mõistaks, on juba õigel teel, et saada heaks õppijaks.
Ausus aitab lastel luua head sidemed õpetajate ja mentoritega. See kasvatab enesekindlust, suurendab ümberolijate heatahtlikkust ning annab lastele eksimatu kompassi, mille abil enda õppimise protsessi juhtida.

5. Julgus
Mis tahes uue oskuse õppimine tähendab tundmatuga silmitsi seismist ning väljakutse vastu võtmist. Head õppijad on uutest väljakutsetest vahel sama ehmunud kui teised, aga neid eristab see, et nad suudavad hirmust üle olla ja keskenduda. Nad suudavad uuesti proovida ka siis, kui on korra läbi kukkunud. Lapsed vajavad moraalset julgust eemalduda tähelepanu kõrvale juhtivatest asjadest ja näida “nohikuna“, kui nad tahavad õppida. See aitab neil arendada ka julgust jääda iseendale kindlaks teismeliseeas.

6. Leebus, lahkus
Head õppijad on iseenda vastu leebed. Nad mõistavad, et õppimine on vahel raske ja kõige õigesti tegemine ei ole alati võimalik, kuid sellest hoolimata tuleb endaga lahkelt rääkida ja julgustada edasi minema.
Leebe meelelaad tõmbab ligi ka teisi inimesi ning tõhustab õppimist teiste abi ja toetuse kaudu. See aitab paremini töötada meeskondades ja gruppides. Leebus toetab head kuulamisoskust ja empaatiat, mis omakorda aitab kaasa sügavamale ja komplekssemale õppimisele.

Kõik need iseloomuomadused aitavad õppida ja aitavad ka elada. Need omadused aitavad inimestel üles ehitada enesekindlust, tulla väljakutsetega paremini toime, teenida rohkem raha, teha rahuldust pakkuvat karjääri, luua tugevamaid suhteid ja mitte langeda depressiooni ja ärevuse küüsi. Kahjuks näitab statistika, et aina enam lapsi kasvavad üles ilma oskuseta kontrollida oma meeleolusid, suunata enda tegusid, näidata välja empaatiat ja enesevalitsust ning samas on pideval tõusuteel söömishäired ja enesekahjustamine.

Meie lapsed vajavad seda, et aitaksime neil välja arendada tugevama ja paindlikuma selgroo ning kõiki neid omadusi, mis loovad tugeva sisemise tuuma, saavad vanemad aktiivselt soodustada ja julgustada. Nii nagu lihased muutuvad tugevamaks treeninguga, muutuvad ka iseloomujooned julgustamise kaudu tugevamaks. Lapsevanemaks olemine on vastutustundlikkust nõudev ja teadlik protsess, mille käigus peavad vanemad pidevalt ennast harima ja õppima, et aidata omakorda lastel õppida. Õnneks on palju häid koolitusi ja raamatuid, mis lapsevanematele selle ülesande juures abiks olla saavad.

Allikad ja lisalugemist: The Independent, Gordoni perekool

 

Soovitusi kohanemisprotsessi rahulikuks kulgemiseks.

Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas kui ka lasteaia töötajatel. Sündmus, mis on seotud lapse lasteaeda tulekuga on pere jaoks uus, tuues kaasa erinevaid tundeid: rõõmu, lootust heale koostööle lasteaia personaliga kui ka muret ja teadmatust.

Küsimusi on mitmeid: kuidas lapsele lasteaias meeldib, kuidas lasteaed mõjutab lapse arengut, kas lapsevanemad tegid õige otsuse, kuidas uue olukorraga toime tulla, millised on võõrad inimesed lasteaias, kas neil jätkub ikka piisavalt tähelepanu ja hellust lapse jaoks jpm.

Milliseks kujuneb lapse argipäev lasteaias, selle eest vastutame koos.

Alljärgnevalt püüame leida vastuseid et oleksime lapsele targaks ja mõistvaks kaaslaseks.

Lasteaaeda tulekuga toimub lapses murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine – kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust.

Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tähtsamad tema lähiümbrus. Kohanemise edukus sõltub lapse ja lähiümbuse valmisolekust lasteaeda tulekuks. Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskem. Kolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, kõne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.

Teadlased väidavad, et laps võtab uue täiskasvanu omaks läbi ema prisma. Kohates tuttavat, naeratab ema, nii teeb ka laps.
Lapsele olulise tähtsusega lähiümbruse pingereas on:

• Ema ja lapse suhe
• Laps ja teised täiskasvanud
• Laps ja lähiümbrus. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonna olemasolu.
• Laps ja teised lapsed

Üsna tavaline on, et iga laps reageerib uuele olukorrale omamoodi: mõni, olles tähelepanelikult jälginud hakkab omaette mängima; teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub; kolmas kardab lahkuda emast, lükates tagasi kõik ettepanekud selleks, nutab palju ja valjuhäälselt.

Põhjused on erinevad ja sõltuvad näiteks:

•    Lapse kiindumusest emasse ja pere teistesse täiskasvanutesse
•    Täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemiskogemuse vähesusest
•    Kindla päevarütmi puudumisest kodus
•    Eneseteenindamisoskuste ja hügieeniharjumuste vähesusest jpm.

Eristada saame erinevaid kohanemise tasemeid:

• Füsioloogilisi
• Psühholoogilisi
• Sotsiaalseid

Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda isutust, unehäireid ja väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengu pidurdumist võib pidada kohanemise perioodil tavapäraseks.

Nutuhood kohanemisperioodil on mõistetavad. Põhjused aga erinevad. Miks laps nutab? Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. Lapsed kasutavad pisaraid, et üle saada traumadest ja vabaneda pingetest.

Lapse käitumine kohanemisperioodil sõltub:

• Lapse isiksuseomadustest
•  Ema- isa oskusest laps lasteaeda tulekuks ette valmistada
• Täiskasvanu suhtlemisest lapsega
•  Lapse elukogemusest jms

Kuna iga laps on erinev siisnon aeg kõige parem vahend, et laps lasteaiaga harjuks.

Kokkuvõtte koostas Ingrid Mäsak
TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja MA S. Almann artiklite põhjal.