27. veebruaril asutati EELK Harkujärve kogudus. Asutamiskoosolekul, mida
juhtis praost Jaan Tammsalu, valiti kogudusele juhatus ja nõukogu, saadikud
praostkonna sinodile ja revisjon. Koguduse juhatuse esimeheks valiti Hando
Laanet.
Väliseestlased Helsingi Alppila koguduses korraldasid 24.02. toimunud
jumalateenistusel värske Harkujärve koguduse heaks korjanduse. Soomes
elavate eestlaste esialgseks sooviks oli kinkida värskele kogudusele
sümboolselt Eesti lipp ja luterlikku kirikut sümboliseeriv õunapuu, kuid
tänu lahketelt annetajatelt kogutud 500 eurole jätkub kingitusest
enamakski. Pidulik kingi üleandmistseremoonia toimub kirikus kevadel.
“Samal ajal kui räägitakse, et kirik on langustrendis, kui Euroopas
tühjenenud kirikuid täidetakse algse visiooni ja otstarbega vastuolus
olevate tegevustega, siis meie asutame uusi kogudusi ja anname
tühjaksjäänud kirikutele taas sisu, mida ümberkaudne kogukond kõige rohkem
vajab,” ei hoia EELK Konsistooriumi diakooniatalituse juhataja, õp Avo
Üprus oma heameelt tagasi. Uus kogudus on täienduseks pealinna ümbruses
asuvatele elujõulistele Saku ja Saue kogudustele.
Koguduse elujõu võti on inimeste tegelike vajaduste mõistmine, arvab Avo
Üprus. ”Me ei pea tegema, mis meile endale kõige rohkem meeldib, vaid seda,
mida inimesed reaalselt kõige rohkem vajavad,” ütleb kirikuõpetaja.
Pühakojal on keskne siiski sakraalne funktsioon. ”Jumalateenistus igal
pühapäeval, leerikool töötab. Ristime ja matame,” loetleb Üprus. Selle
kõrval täidab kirik ka sotsiaalset ja hariduslikku funktsiooni. Harkujärve
kirikus kujundati teenused ümberkaudsete elanike vajadusi arvestades,
eelnevalt korraldati küsitlus. Üprus peab oluliseks, et kiriku tegevus on
suunatud kõigile ümberkaudsetele elanikele, sõltumata nende
konfessionaalsest kuuluvusest.
Harkujärve kirik on kerkinud tänu suurimale Eesti soost eraannetajale Aino
Järvesoole, kes oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi asutamisel seadis
eesmärgiks Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamise.
Harkujärve kiriku ehitamine oli üks tema toetatud projektidest ja läks
Järvesoole maksma umbes 15 miljonit Eesti krooni.
